Siirry sisältöön

Čavčča guovžasálaš 122 guovžža

Golggotmánu loahpas nohkan guovžabivdobajis ožžo sálažin oktiibuot 122 guovžža. Dáin 50 guovžža godde boazodoalloguovllu dihtomearrebivdoguovllus. Ovdal meahcástanbaji álgima Suoma guovžanállin árvvoštalle 1 155-1 290 badjel jagi ahkásaš guovžža.

Nohkan guovžabivdobajis ožžo sálašin 122 guovžža. Sálašmearri stuorui viđain guovžžain ovddit jagi ektui. Guovža lea árvvusadnon fuođđoealli, man sáhttá Suomas meahcástit sihke nálledikšuma spiehkastatlobiiguin ja boazodoalloguovllu guovlulaš dihtomeari vuođul. Nálledikšuma spiehkastatlobit leat juhkkojuvvon golmma sierra dikšunguovllu gaskka nu, ahte stáđásnuvvan náli dikšunguovllus guovžanáli figget seailluhit dálá dásis, leavvanavádagas náli šaddanleaktu ráddjejuvvo ja guovllus, gos nálli ovdána, nálledikšuma smávva dihtomearis fuolatkeahttá guovžža náli addet lassánit.

Nuorttabeale Suoma stáđásnuvvan guovžanáli dikšunguovllus báhče dán jagi 51 guovžža. Dikšunguovllu fuođđoguovddážiin Davvi-Gárjilis báhče 29 guovžža, Mattánuorta-Suomas vihtta, Etelä-Savos golbma ja Kainuu máttaoasis 14 guovžža. Dán jagi spiehkastatlobiid ledje čujuhan eanet go árabut Kainuu vuovdegoddeguvlui Kuhmoi.

Guovžanáli leavvanavádagas báhče 12 guovžža, dát avádat gokčá Gaska-Suoma sihke guovlluid Etelä-Savos, Máttanuorta-Suomas ja Davvi-Gárjilis.

Ovdáneaddji guovžanáli guovllus oarjjabeale Suomas báhče ovcci guovžža. Vássán meahcástanbajis spiehkastatlobiid lei vejolaš mieđihit oppa ovdáneaddji náli guvlui, ja stuorát guovllu mielde maiddái spiehkastatlohpemearri stuorui. Meahcástemiin figget geahpedit guovžanáli vahágiid guovllus eandalii mieđašeatnegárddiide.

Boazodoalloguovllus guovlulaš dihtomearri lei oktiibuot 52 guovžža, main 15 oarjjabeale boazodoalloguovllus ja 37 nuorttabeale boazodoalloguovllus. Oarjjabeale dihtomearis báhce bázekeahttá golbma guovžža. Muhto nuorttabeale boazodoalloguovllus fas dihtomearri dievai jo čakčamánu loahpas. Dihtomeari olggobealde báhččui okta guovža, mii goittotge lohkkojuvvo dihtomearrái gullevažžan, go bivddu loahpas báhce diimmu áigge njeallje guovžža.

Guovžabivdu lea oassi guovžanáli dikšunplánas, ja dan mihttomearri lea geahpedit guovžžaid dahkan vahágiid eandalii boazodoalloguovllus. Jagi 2014 áigge guovžža dagahan boazovahágat buhttejuvvojedje sulaid miljon euro ovddas. Suoma guovžanálli lea deahtis ja deavdá oiddolaš suodjalandási kritearaid. Guovžanálli lea ovdánan dikšunplána mielde, ja otná beaivve guovžžat dihttojit dássideappot heivvolaš eallinbirrasiin oppa Suomas. Meahcásteapmi, man ággan lea nálledikšun, lea vejolaš oppa Suoma viidodagas dalle, go eavttut spiehkastanlobi mieđiheapmái divvet. Guovžanáli dikšunplána lea dárkkuhus beaivádit jagi 2016 áigge.

Guovžasálaš 2015 (suomeksi)

Guovlulaš lassidieđut fuođđooaivámuččain

 

Kuva: Jukka Keränen / Suomen riistakeskus

Additional information

Härkönen, Sauli

  • Almmolaš hálddahusdoaimmaid oaivámuš
  • 029 431 2104
  • sauli.harkonen@riista.fi